Termopaar sensori kasutamine max6675 mooduli ja Arduinoga

Erinevalt teistest temperatuurianduritest koosneb termopaar lihtsalt kahest erinevast juhist mis on siirde lõpus omavahel kokku keevitatud. Nende vahel tekib pinge mida mõjutab anduri temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur seda suurem pinge on. Seda nimetatakse Seebecki efektiks. Kuna tekkiv pinge on väga väike (0.00005 volti kraadi kohta) siis vajab andur võimendust. Üheks populaarseks võimaluseks on max6675 kiip mis suurema töö meie eest […]

Loe edasi

ESP8266 WiFi mooduli programmeerimine – salvestame andmed pilve

Käesolev artikkel on teine osa ESP8266 WiFi mooduli programmeerimisest kasutades Arduino IDE‘et ning ESP8266 moodulit. Näidiskoodi ja ühenduse jaoks kasutan ESP8266 ESP-07 moodulit. Sellest kuidas seda moodulit ühendada ja programmi peale panna saab lugeda esimesest artiklist selles seerias. Seekord ühendan mooduli reaalselt WiFi võrku (internetti) ning salvestan ThingsSpeak.com veebis loodavasse kanalisse andmeid iga 16 sekundi järel. Tehniliselt oleks siis tegu data loggeriga mis edastab logitavad andmed […]

Loe edasi

ESP8266 WiFi mooduli programmeerimine

ESP8266 moodul on populaarne kuna sisaldab endas nii mikrokontrollerit kui ka sissehitatud WiFi tuge olles seejuures hästi kättesaadav ning soodne. Eriti suurt rolli mängib see IoT seadmete iseehitamises kuna kõik on mugavalt ühes moodulis koos. Populaarne arendusplaat NodeMCU on samuti ehitatud ESP8266 baasil. Käesolevas artiklis kasutan konkreetselt ESP8266 ESP-07 moodulit aga sama skeem töötab ka näiteks ESP-12 mooduliga. Arvutiga ühendamiseks kasutan CP2102 adapterit mille abil laen näidisprogrammi […]

Loe edasi

Vedelkristallekraani (LCD 16 x 2) ühendamine Arduino UNOga

Väikese LCD ekraani kasutamine võib osutuda kasulikuks kui on vaja jälgida reaalajas mõnda väärtust või protsessi ilma arvuti vahenduseta- näiteks protsessi kulgemise, temperatuuri või menüü kuvamiseks oma projektis. Siinse näidiskoodi ja skeemi jaoks kasutame 16×2 LCD moodulit mis on üks tuntmaid ja soodsamaid LCD ekraane mida sobib kasutada teksti kuvamiseks. Ekraane on erinevate mõõtude, taustavärvuste, tähemärkide ning ridade […]

Loe edasi

H-bridge HG7881CP testimine Arduino ja 12V toitepingega.

H-sild HG7881CP mooduli ühendamine Arduinoga

Kiire ülevaade sellest kuidas ühendada H-sild HG7881CP moodul Arduino külge ning see käima panna. Käesolevas näites kasutame eraldiseisvat 12V toiteallikat. Toiteallikas ei pea kindlasti olema 12V, võib kasutada ükskõik mida ~5V – 12V vahemikus. Pigem oleneb sellest mitme voldist pinget on soov mootoril rakendada maksimumina ning palju mootor kannatab. Madalama pingega peaks ettevaatlikum olema. Väidetavalt võib väiksema pinge […]

Loe edasi

IR vastuvõtja ja puldi komplekt Ühendatud arduino UNOga

Infrapuna vastuvõtja ühendamine ja puldiga kasutamine Arduino näitel

Käesolev artikkel räägib konkreetselt selle IR (infrapuna) puldi ja vastuvõtja ühendamisest ning kasutamisest Arduino mikrokontrolleriga. Tegelikult saab selle vastuvõtjaga ka muid pulte ning formaate lugeda, aga jäägu see hetkel koduseks katsetamiseks. Installeerime IRLib teegi Infrapuna ehk IR puldi ja vastuvõtva mooduli kasutamiseks Arduinoga on vaja kõigepealt installeerida IRLib teek/library mis teeb raskema töö meie eest ära. Selleks tuleb teha järgnevad sammud. […]

Loe edasi

Joystick moodul Arduinoga

Joystick mooduli ühendamine Arduinoga

Joystick (juhtkang) mooduli ehitus kui ka tööpõhimõte on väga lihtsad ning selle ühendamine samuti. Moodulil on nii X kui Y teljel liigutatav nupp ning lisaks üks klikatav nupp mis aktiveerub kui juhtkangil otse peale vajutada. Juhtkangi saab liigutada korraga kõigis suundades ning kui see lahti lasta liigub see hetkega tagasi algasendisse. Tehniliselt on tegu kahe potentsiomeetriga mida liigutab keskel olev […]

Loe edasi

2 kanaliga relee arduinoga

Kuidas kasutada relee moodulit Arduinoga

Räägin lühidalt kuidas ühendada tuntud relee moodulit ning kuida see tööle saada. Esmapilgul võib selle mooduli tööpõhimõte natuke segadusse ajada. Nimelt selle relee aktiveerumiseks tuleb näiteks Arduino puhul anda digitaal väljundis LOW signaal, mitte HIGH. Siinse artikli aluseks küll konkreetselt 2 releega isend, kuid neid on olemas erineva releede arvuga. Ent tööpõhimõte jääb neil kõigil samaks. […]

Loe edasi

Jootevaba prototüüpimisplaat

Kuidas kasutatakse jootevaba prototüüpimisplaati

Heal lapsel mitu nime. Ise kasutan ingliskeelset nime “breadboard”, aga kasutatakse ka nimesid nagu  makettplaat, „Leivalaud“ või maketeerimislaud. Tegu on väga mugava tööriistaga mille abil on hea enne reaalset jootmist skeemi proovida. Plaadil on aukude maatriks kus iga augu all on klemm. Klemmid on teatud loogika alusel omavahel ühenduses ning moodustavad elektrit juhtivaid sektoreid. Joonisel 1 on […]

Loe edasi

HC-SR04 ultraheli vahemaa andur arduinoga

Arduino ja HC-SR04 ultraheli mooduliga vahemaa mõõtmine

Siin artiklis teeme lühi ülevaate HC-SR04 ultraheli mooduliga vahemaa mõõtmisest kasutades Arduino mikrokontrollerit. HC-SR04 andurist Andur ise ei anna otseselt vahemaa kohta infot. See tuleb ise välja arvutada kasutades heli levimise kiirust. Lisaks tuleks silmas pidada, et see andur ei kompenseeri atmosfäärirõhust ja temperatuurist tulenevaid muutusi heli liikumisel, seega tulemus pole 100% täpne. Ühesõnaga ei sobi see täppis mõõtmiseks küll […]

Loe edasi